Hva­ eru lausavÝsur?

═slenskar lausavÝsur

LausavÝsa kallast stakt erindi sem ekki heyrir til neinu einst÷ku ljˇ­i e­a vÝsnaflokki. Oft eru lausavÝsur ortar ˙t af einst÷kum atbur­um e­a atvikum. Sumar ■eirra eru jafnvel svo nßtengdar sta­ og stund a­ gildi ■eirra liggur ekki sÝ­ur Ý tilefninu en vÝsunni sjßlfri. A­rar fela Ý sÚr algild sannindi, meitla­a lÝfspeki Ý fßum lÝnum, e­a breg­a upp augabliksmyndum af margvÝslegu tagi. ═ rauninni er fj÷lbreytni ■eirra slÝk a­ henni ver­ur helst lÝkt vi­ margbreytileika mannlÝfsins.

ááá┴ fyrstu ÷ldum ═slandsbygg­ar voru lausavÝsur einkum kve­nar undir drˇttkvŠ­um hßttum eins og drßpur ■Šr flestar sem fluttar voru h÷f­ingjum. ١ breg­ur ■ß einnig fyrir einfaldari bragarhßttum af kyni eddukvŠ­a e­a jafnvel danskvŠ­a. Tali­ er a­ rÝmnakve­skapur hefjist ß ═slandi ß sÝ­ari hluta 14. aldar og ur­u rÝmur brßtt vinsŠl kve­skapargrein. Hi­ knappa form rÝmnahßtta henta­i lausavÝsum vel og munu skßldin fljˇtlega hafa fari­ a­ kasta fram st÷kum undir slÝkum hßttum. Um og eftir si­skipti ß mi­ri 16. ÷ld eru rÝmnahŠttir farnir a­ sŠkja mj÷g ß Ý lausavÝsnager­ og ver­a eftir ■a­ fljˇtlega rß­andi Ý slÝkum kve­skap.

ááá┴ sÝ­ustu fjˇrum til fimm ÷ldum mß segja a­ lausavÝsnager­ hafi or­i­ eins konar ■jˇ­arÝ■rˇtt. Allir sem h÷f­u eitthvert eyra fyrir skßldskap gßtu glÝmt vi­ a­ koma saman st÷ku Ý dagsins ÷nn. Ůeir gßtu kve­i­ vi­ rokkinn og ßrina, ß hestbaki og undir bÝlstřri. Yrkisefnin voru allt um kring, bŠ­i ■essa heims og annars. Sumir hÚldu meira a­ segja ßfram a­ kasta fram vÝsum eftir dau­ann.

áááS˙ mikla rŠkt sem ═slendingar hafa lagt vi­ lausavÝsnager­ hefur auki­ ■eim or­snilld og fßga­ smekk ■eirra fyrir ljˇ­list yfirleitt. Sjßlf er stakan l÷ngu or­in klassÝsk eins og hŠkur og t÷nkur me­ Jap÷num. LÝfsgildi sitt ß h˙n fyrst og fremst a­ ■akka hinu meitla­a formi sÝnu sem reyndar getur veri­ mj÷g breytilegt innan sinna takmarka. Algild sannindi og dřpstu speki mß greypa Ý tvŠr til fjˇrar lÝnur og var­veita svo kynslˇ­ fram af kynslˇ­. Fyrir kemur einnig a­ lausavÝsa e­a jafnvel bara brot ˙r vÝsu er eina vitni­ um einhvern atbur­ sem horfinn er Ý r÷kkur aldanna. ŮvÝ lřsir Gu­mundur B÷­varsson svo Ý Mans÷ng ˙r ■eim rÝmum sem brenndar voru:á

Ůegar endist ei nÚ hr÷kkur

annßlsbending nein

seinast stendur reif­ Ý r÷kkur

rÝmu­ hending ein.

Sumar vÝsur ur­u nßnast ■jˇ­areign sem hvert barn kunni. Fˇlk gleymdi hver haf­i ort ■Šr og tilefninu lÝka. ŮŠr voru gjarnan nefndir h˙sgangar og heyr­u til ■eim gagnabanka sem hver ═slendingur fÚkk a­gang a­ ■egar ß Šskußrum. Hver kannast ekki vi­:

Afi minn fˇr ß honum Rau­ ů,

BÝ, bÝ og blaka ůá

og

N˙ er ˙ti ve­ur vott ů?


L÷ng hef­ er fyrir ■vÝ a­ flokka (lausa)vÝsur eftir efni og skipta slÝkir flokkar or­i­ tugum. Nokkrir ■eir helstu eru: ┴kvŠ­avÝsur, ßstavÝsur, beinakerlingavÝsur, bŠndavÝsur, draumvÝsur, drykkjuvÝsur, formannavÝsur, heimslystarvÝsur, hestavÝsur, klßmvÝsur, kersknisvÝsur, minnisvÝsur, tÝ­avÝsur, vÝsnagßtur og v÷gguvÝsur.

áááTil eru řmis s÷fn lausavÝsna og eru sum ■eirra mikil a­ v÷xtum. Sum ■essara safna hafa veri­ gefin ˙t en flest munu ■ˇ liggja ˇ˙tgefin ß s÷fnum e­a Ý einstaklingseigu vÝtt um land. Ţmislegt hefur einnig veri­ skrifa­ um ■essa kve­skapargrein en flest af ■vÝ er heldur brotakennt og laust Ý reipunum. Er ■a­ reyndar ekki nema von a­ menn ˇi vi­ a­ takast af fullri alv÷ru ß vi­ jafnfj÷lbreytta og marg■Štta skßldskapargrein sem ß lÝf sitt ekki sÝ­ur undir minni manna en skrifu­um og prentu­um handritum, ■ar sem hin lifandi munnlega frßs÷gn af tilur­ vÝsnanna skiptir oft ekki minna mßli en frßs÷gn ß skrifu­um bl÷­um. LÝklega hefur ■a­ ■ˇ sta­i­ lausavÝsnarannsˇknum hva­ mest fyrir ■rifum hversu s÷fnun ■eirra er skammt ß veg komin og mikill hluti ■eirra liggur grafinn og ˇa­gengilegur Ý handritum seinni tÝma.

áááT÷lvutŠkni og rafrŠn skrßning gerir vÝsnas÷fnun og flokkun alla miklu au­veldari vi­fangs og gerir m÷nnum jafnvel kleift a­ safna megin■orra Ýslenskra lausavÝsna Ý einn sta­ e­a nokkra sta­i (gagnagrunna) samtengda.

áááGrunnur sß sem hÚr er lag­ur mi­ar a­ slÝkri skrßningu.

á

Kristjßn EirÝksson

SvŠ­i

HÚra­sskjalasafn Skagafjar­ar á| áSafnah˙sinu vi­ Faxatorg á| á550 Sau­ßrkrˇkur á| áSÝmi 455 6077